Esimene(või siis esimesed kaks) emotional breakdown(i) suurest igatsusest(või siis lihtsalt pigem harjumuseks saanud vajadusest) vanemate vastu läbi elatud ning järjekordne prantsuse keelne raamat ette võetud ja saan järjest paremini & paremini oma eluga siin hakkama.
Praegu olen väsinud ja invaliidne, seega teile midagi muud siia rohkem ei kirjuta, ha! Lihtsalt, et teie närve "pingul hoida" ja ila jooksma panna. Korraliku postitust on oodata, hmm, nädala jooksul? Aga siis ikka kogu täiega?
Stay sweet!
PS : APPI, mu eesti keel on nii halb juba!
No comments:
Post a Comment