Fierce

Fierce

22 October 2012

22.10.12

22 oktoober - 22 soojakraadi ning tapvalt lämbe õhk. Niii-ii mõnus!
Sellise ilmaga pidasin patuks toas istuda ning seetõttu haarasin iPodi, kaamera ja koera ning tegin ligi tunniajase jalutuskäigu oma naabruskonnas. Uskumatu ikka, kuidas ümbruskond siin varieerub - autosid täis tänavatest vihmametsi meenutavate paikade ning armsate keset linna asuvate pargikesteni ning seda kõike vaid mõnesaja meetriste vahedega...
 

Nii artsy postitus sai, feelin' so hipsterish.

All-in-all sujub mul praegu väga hästi ja lihtsalt fun fact, mida veel siin maininud pole, et 18. 10. 12 oli see kuupäev mil esmakordselt siin matast aru sain ja see ausalt muudab mind nii õnnelikuks, sest nüüd saan ma järjepidevalt kaasa teha ning ei pea enam tundide kaupa joonistama, et igavust peletada ja mitte magama vajuda, jeee.


Stay sweet!

21 October 2012

21.10.12

Möödas on jälle üks suurepärane nädalavahetus ja ma olen nii rahul :)

Reedel tormasin koolist koju, haarasin oma asjad ja tuiskasin Brüsseli kesklinna rongijaama ning hüppasin rongile ja sõitsin Villers-La-Ville'i Saarale külla, yaaay! Tegelikult saime küll juba mõned peatused enne ta kodupeatust kokku ning otsustasime koos "shoppama" minna, sest meil oli vaja teatud toidutarbeid, et teha YFU ürituse jaoks üks traditsiooniline Eesti magustoit (olime otsustanud küpsisetordi teha) agaaa muidugi oli vaja ju saia-, liha-, kommi-, juurvilja-, piima ja sokiriiuli ees nalja teha ning veetsime ca 45 minutit, ise lakkamatult naerdes, seal poes ning jah, mulje oli ilmselt hea - ilmselgelt kaks eestlast üle pika aja kokku lastud.

Hiljem matkasime Saara juurde, pidasin maha umbes tunniajase vestluse tema vanematega teemdel integratsioon ning jumal-teab-mis-veel (lihtsalt väike näide sellest, kui hästi mu keeleoskus juba areneb) ning later on ajasime veel palju pahna kõrist alla, kuulasime muusikat, mängisime mõttetuid ja mõtekamaid mänge ning tegime nulliseid nalju ja naersime nagu idioodid.

Magama saime me kell 2 ja kell 7 oli juba äratus, jess. Saara isa viis meid rongijaama ja seal kohtasime ühte YFUkat, kes on ameerikast, ning rongis rääkisime temaga maast ja ilmast ning rongijaamas nägin juba kõiki oma teisi maailmaparimaid kullatükke! I just love them to bits! Kõik koos ühtse kambana lõputult plädisedes jalutasime oma sihtpunkti ehk siis kuskile enam-vähem konverentsimajja, kus meie Follow-Up toimuma pidi. Seal jaotati meid kaheks grupiks ja ega midagi muud peale söömise ja rääkimise ning probleemide jagamise/lahkamise ei toimunudki. Muidugi sain jälle palju-palju komplimente keeleoskuse kohta ning ei taha üldse nõmeda või egoistlikuna tunduda aga vahel vaatan ikka küll mõnda vaesekest ja mõtlen, et kuidas nad küll hakkama saavad ja kui raske nende hostperel võib olla... :D Aga samas selleks siin ju ollaksegi ja ega kõigil pole 8 aastat baasi all.

Õhtul liitusid meiega vanemad ja siis sai jälle palju-palju süüa. Ideeliselt oli meil nagu juustupidu seal, sest pikk-pikk laud oli kaetud vaid juustusortidega ning laua lõpus oli ka paar taldrikutäit liha. Muidugi sõime ka kõigi valmistatud magustoite ja mul oli küll lõpuks vist suhkrumürgitus, appi.

Ööseks naasesime Saara crib'i ja täna hommikul ei ärganud enne kella poolt ühte! Alla hommikusööki otsima minnes nägime juba lõunasöögiks kaetud lauda ja siis oli kerrrrgelt piinlik olla..... Aga sõime siis kõik sõbralikult koos lõunasööki ja hiljem käisime Saara ning ta emaga Villers-La-Ville'i mungakloostri varemeid külastama. Issand kui ilusad need olid! Ausalt, lihtsalt hingemattev ilu. Ja minu eest pidi 5 eurot sissepääsuraha maksma aga ideeliselt on Villers-La-Ville'i elanikele see tasuta ning näiteks on Saaral võimalus ükskõik millal võtta ratas, sinna sõita ning näiteks neid varemeid maalida. I wish i had the change...

Well, poole 5 paiku istusin taas rongile, et koju naaseda. Koju jõudes ema magas ja õde võttis mu ilustikenasti vastu ning täna on kodus kõigil kuidagi imelikult hea tuju olnud, seega olen ülimalt rahulik ja õnnelik ning ilus lõpp niii mõnusale nädalavahetusele :)


 forever a model 
 whenever someone's annoying you... do the Jenna Marbles' T-Rex! 






 oh well... iludusjumalanna isiklikult
 forever a model vol2 



That's it! Meil on veel nädal kooli ja siis algab vaheaeg, can't waaaaait. Nii paljud on juba plaane pakkunud ja jah, lihtsalt hea on. Kuigi täna oli esimene kord, kui actully koolimineku soovi tundsin aga siiski, vaheaeg on vaheaeg ja vaheajale ei ütle kunagi ei!

Also palju õnne meie kaasvõitlejale Sepule, kellel täna 18 eluaastat täis tiksus :) Have fun seal Prantsusmaal, my dear!


Bisoux!

21.10.12

Elu esimesed YFU pusad käes! Ja Follow-Up Namuris ilusti läbitud ning Saara poole maandutud. Pikemalt juba homme! :)




17 October 2012

17.10.12 vol2

Täna sain jälle aru suurest vahest Eesti ja Belgia vahel... Vanaema juurde lõunale jalutades rääkisime õega rahulikult ning ta teatas, et vaheajal läheb võib-olla haiglasse appi lihtsamaid töid tegema. Küsisin siis, et kas palka ka saab ja palju. Vastuseks sain, et jaa, vast ikka saab ning see pidavat olema siis umbes 800 eurot... 800 EUROT?!
I mean, Eestis käivad palju sõbrad/tuttavad mul tööl ning keskmiselt teenivad noored minu teada ca 200 eurot kuus, ja siis on juba väga hästi. Siin aga pidavat see 800 eurot nippet-näppet olema. Okei, noorte jaoks küllaltki suur summa aga täiskasvanutele olevat see olematu summa, mille eest suurt midagi ei saa. Mina olin igatahes juba selle 800 euro peale pahviks löödud(jutt käib muide kuuajasest tööperioodist) aga see polnud veel kõik, sest siis teatas ta mulle, et parimal juhul teenivad õpilased siin 2000 eurot kuus. OH WELL, nothing to do here!
Tunnihind on siin ka Eesti 4(vist?) euro asemel 8, kui ma ei eksi, ning kui Eesti miinimumpalk on 290 eurot kuus, siis Belgias seevastu on see 1443.54 eurot. Aga muidugi peab siinkohal meelde tuletama suurt hinnavahet kasvõi juba näiteks toidukaupadel. Riided on siin küllaltki odavad tho. Üsna sama, mis Eestis, kui mitte isegi veidi odavam.. Sest uuringud on ju tõestanud, et eestlased on "nõus" oma riiete eest maksma ligi 80% rohkem, kui teatud riikides.

Nõnda siis. Taaskord midagi, mis silma/kõrva riivas ja huvi pakkus.

Muidu lõpetasin just perekeskis ühe Stephen Kingi raamatul põhineva filmi "Dolores Claiborn" vaatamise ning olen kergelt öeldes pahviks löödud. Film ise on 1992. aasta psühhothriller ning kohati oli lausa väga häiriv. Kui teil mingitki huvi on, siis võite ju uurida aga ma ei ole päris kindel, et seda filmi soovitaksin...
Film ise oli muidugi tegelikult kohutavalt ilus ning kõigil kippus lõpus isegi pisar silma. Praegu mõeldes on tegelikult tegu tõepoolest ühe kunstiteosega ning film käsitles enamjaolt meeste poolt rõhutud koduperenaiste ning laste väärkohtlemise temaatikat ja jah... Üsna mõtlemapanev ühesõnaga!

Läksin nüüd üsna sügavaks kätte ära ja siinkohal ka lõpetan, sest kell tiksub vaikselt 11 ja korraliku koolilapsena lähen ma ilusti magama.

Stay tuned and stay sweet!

17.10.12

Eile sain üle pika aja seda (lütseumis juba niivõrd tuttavaks saanud) pettumuse maitset tunda, sest sain hispaania keele töös 9,5 punkti 20st. See tunne, kui sa tead, et oled õppinud, aga siiski pole piisavalt hea ning kukud läbi ja siis õpetaja tänitab, et ikka peab õppima ja ikka peab õppima... God dammit, seda ma ju teengi! Aga kui õpetaja räägib tunnis enamasti hispaania keeles ning vahepeal prantsuse keeles ja mina pean selle omakorda veel eesti keelde tõlkima, siis pole see ülesanne just kõige kergemate killast, eksole. Aga ei, ma ei lasknud end liialt heidutada, sest ma tean ise, et ma olen tubli ning mind ei huvita mingisugused numbrid paberil.

Eile toimus koolis midagi minu jaoks täiesti uut ka. Nimelt lõunapausi ajal haaras Victoria mul käest kinni ja küsis, et : "Hei, tahad jalkamängu vaatama minna?". Mina siis muidugi haarasin võimalusest ja midagi aru saamata tormasime juba kooli spordimaja suunas ja seal toimuski jalkamäng.
Idee oli muidu hea aga reklaamist jäi puudu. Võistkond mängis ja mäng oli tegelt hea ja küllaltki pingeline aga pealtvaatajaid olid vaid ca 20 kandis seega polnud just väga sellist "võistluse" meeleolu, kus tiim võitleb ja suur mass kaasa elab.  

Mulle aga meeldis sellegipoolest ning nii vinge, et midagi sellist ette võetakse! Reedel peaks toimuma võrkpalli võistlus õpetajad vs. õpilased ja sellele üritusele on juba vingem reklaam tehtud ning ennustuste kohaselt tuleb vägev ettevõtmine!

See on kõik praeguseks. Olen still bronhiidis ja köhin juba kaks nädalat oma kopse välja aga koolis olen sellegi poolest sunnitud käima.






















"Someday, somewhere - anywhere, unfailingly, you’ll find yourself, and that, and only that, can be the happiest or bitterest hour of your life."

14 October 2012

14.10.12


  Selle lauluga tuleb alati eelmise aasta 10ndike tehtud lütsi reklaamvideo meelde + lisada siia fakt, et on rebaste retsimisperiood ja see aasta tundus see veel eriti hästi välja kukkuvat, siis täidab mu südant ikka kurbus ja igatsus küll. Poleks elus arvanud, et siin kaugel LÜTSEUMIT igatsema hakkan. I mean, iga päev 3 või 4ni tunnid, millele järgneb veel ca 4 h kodust õppimist või siis väga tihti ka öised õppimised ning hommikul ca 3 tunnise unega kooli laekumine... Doesn't seem too nice, huh?
Aga need inimesed ja see kodune tunne ja see soojus ning ühtekuluvustunne, kui midagi koos tehakse, ning see uhkus, mis sind valdab, kui järjekordne kooliüritus läbi on saanud, ning see armastus, mis täidab südant, kui ühtse massina pärast kooliüritusi linna tähistama suundutakse, või see tänutunne, mis sind valdab, kui sa millegi ilusa või heaga hakkama oled saanud ning terve kool sind tunnustab. Ma võiksingi siia neid positiivseid emotsioone loetlema jääda, mis selles koolis käimisega saabuvad.
Ja muidugi on mul veel kolm aastat selles koolis koolipinke nühkida jäänud AGA it will never be the same, sest ma ei jätka enam kunagi oma klassiga ning samuti pean veel näiteks kaks aastat ilma oma praeguse 11nda klassita seal kopitama. KUIDAS MA HAKKAMA PEAKS SAAMA?!

Jah, vahetusõpilase elu pole alati lill!

Aga tegelt tulin bloggerisse mõttega teha üks positiivselt meelestatud postitus ning tegelt täidab mind praegu rahulolev tunne, sest kõik liigub ülesmäge ning lõpetasin ka just ühe prantsuse keelse raamatu ning jätkan kohe teisega seega kõik sujub, hurraaa.

10 October 2012

Talumatu "Annekese" shokolaadi isu.......

10.10.12

Kuna seljataga on järjekordne 10:45 lõppev koolipäev ja mul on just täpselt piisavalt aega enne vanaema juurde sööma ning linna tuuritama minemist siis otsustasin, et võiksin kirjutada veidi siinsest kooliformaadist.

Võttan siis oma vaatevinklist tuleneva seisukoha ning võrdlen siinset kooli lütsiga, right. Ühesõnaga, kool algab meil siin üldiselt kell 8:15 ja korra nädalas, reedeti, algab ühe koolitunni võrra hiljem, ehk 9:15. Elan ma koolist ca 10-15 min. kaugusel, seega hommikuti saab ikka üsna mõnusalt põõnata.

Tunnid kestavad siin Eesti 45-minutiliste tundide asemel hoopis 50 minutit ning naljakas on see, et meile niivõrd iseenesestmõistetavaid vahetunde siin ei eksisteeri. Hommikul lähed kooli 8:15ks, sammud esimesse tundi, istud seal 50 min. ning peale seda vahetad otsekohe klassiruumi ning sinu "vahetunniks" kujuneb see periood, mis sul kulub, et ühes klassist teise jõuda... Vetsus käimine näiteks on välistatud, sest ka 3 minutilise hilinemisega pead sa juba mingit luba taotlema kellelt iganes. Näiteks ütleme, et meil on geograafia tund ning tunni lõppedes jääme (mina ja paar klassikaaslast) veidi õpetajaga lobisema ja kui siis lõpuks ajaloo tundi jõuame(ca 5-6 minutit hiljem kui ülejäänud klass) küsib ajaloo õpetaja paberil "sõna" teiselt õpetajalt, et me tõepoolest olime seal ning see vabandab välja meie hilinemise.

Samuti pole meil õpikuid. Õpikute asemel on fotokoopiad ja põhimõtteliselt on nii, et õpetaja jagab fotokoopiad kätte ja siis mõned tunnid töödatakse nende kallal ning kui nendega töö lõppenud on, võid need koju jätta ja õpetaja jagab järgmise materjali kätte... Kõik käivad ringi suurte köitjatega ning kannavad nõnda oma pabereid kaasa. Ehk siis põhimõttelist kui sa oma kausta maha jätad, ongi KOGU su päevane materjal kodus ja sa istud tunnis käed rüppes. Oh well, mul õnneks seda veel juhtunud pole!

Kord on siin ühelt pool niivõrd palju karmim but then again kuidagi nii palju lebom. Aga see ilmselt on ainult minu jaoks nii, sest ma olen lütsi range ja karmi režiimiga harjunud ja kõik peab olema korrektne. Igatahes, nagu juba mainitud sai, siis kui õpilane hilineb peab ta minema esimesele korrusele mingi tähtsa tegelase juurde ja võtma päevikusse mingisuguse tõendi selle kohta, et ta hilines. Vahel aga on see minu arust nii loll, sest mul on klassis üks kutt, kes üsna tihti hilineb ja vahel unustab/ei jõua ta seda tõendit võtta ja siis klassi jõudes saadab õpetaja ta tagasi alla korrusele seda tõendit tooma, ehk siis õpilane kaotab tunnist veel omakorda ligi 10-15 min. Ajuvaba.

Mis veel... Ärge nüüd arvake, et meil kunagi vahetunde pole. Pärast kolmandat tundi on "récrée" mis on siis 15-minutiline vahetund ja sellel ajal on näiteks keelatud koridorides liikumine ja viibimine ning kõik õpilased peavad olema a) väljas või b) all esimese korruse "mediatheque'is", mis on selline suur ruum laudadega all over the place. Söögivahetunnil, mis usually algab kell 12:35 ja kestab 45 minutit, kogunetakse jälle just sinnasamusesse ruumi ja süüakse koos nagu one big happy family(või siis mitte, hahah). Vahetevahel aga jääb mõni tund ära ja on esinenud juhtumeid, kus söögivahetund on peaaegu 2 tundi pikk, chouette!

Aaa, koolis on keelatud : avarad riided, needid ja kõrvarõngad poistel!(lollus minu meelest ning samas ka sooline diskrimineerimine, sest miks tüdrukutel võib ja poistel siis ei või?). Tegelikult on list veel palju pikem ja päeviku viimased umbes 15 lehekülge on reegleid täis. Päevik ise muidu on ca 350 lehekülge paks! Võrreldes Eesti omaga ikka täielik hiiglane. Samuti on päevik siin kõige-kõige tähtsam dokument. I mean, Eestis ka muidugi aga kui sul siin päevikut pole, siis on kellad ka...Ja päeviku formaat on täiesti teine, kunagi vast teen teile pildi, et natukene selgemaks teha seda pilti teile.

Eksamite süsteem toimib siin ka hoopis teisiti. Iga aasta keskel on siin eksamid, mis siis näitavad õpilaste taset. Päris täpselt aru pole veel saanud, miks neid sooritatakse, sest ometi toimuvad ju siin ka tavalised kontrolltööd aga ma oletan, et keskaasta eksamid on ettevalmistus aasta lõpus toimuvateks "examen passage'ideks", mis on siis aasta "läbimiseksamid" kus õpilane näitab oma teadmisi ning selle alusel siis kas läbib aasta või jääb istuma. Samas kui sa aasta jooksul häid tulemusi näitad, siis ei pea sa eksameid sooritama ja üldiselt ei ole siin paika pandud aineid, kus eksamid toimuvad(nagu eestis ntks 9nda klassi riiklikud eksamid matemaatikas ja eesti keeles) vaid need on igal õpilasel individuaalsed vastavalt sellele, mis ainetes aasta jooksul tulemused nõrgemad on olud. Ma ei tea, kas ma olen teile juba maininud, et istuma jäädakse siin nii lihtsalt muide. Raske on leida õpilast, kes korra istuma poleks jäänud. Seega ei esine siin peaaegu kunagi olukorda, kus koolis käiakse näiteks kas või vaid 2 aastat järjest täpselt sama klassiga.
Ühesõnaga, iga aasta on keskaasta ja aastalõpu eksamid ning need pidid olema küllaltki mahukad ja tapvad, as they say...

Erinev on siin näiteks ka valikainete ja üleüldse klasside süsteem. Mina olen klassis 5C6-7, mis tähendab, et ma olen 5. aasta õpilane ning 6-7 tähistavad keeli hispaania ja itaalia, sest meie klassi näol on tegemist keele valikainega klassiga. Enamasti oleme ühes koosseisus(näiteks matas, prantsas, füsas etc) aga ajaloo tundides on meie klassiga koos inimesi teistest viiendatest klassidest ning samal ajal on osa inimesi meie klassist hoopis teises tunnis, sest nad on valikainena valinud keeled ja sotsiaalõppe... Hullumeelsus! Esimesed nädalad nägin peaaegu iga päev oma klassi tundides uusi nägusid ja olin no niii segaduses.

Vot nõnda on siis lood meie koolikeses. Praegu sujub vaikselt ja kuigi midagi suurt ikka aru ei saa ning kõik on Eestist nii erinev, siis sellegipoolest olen üsna rahul jaaaaaaaaaaaaaa suurim erinevus Eestiga võrreldes on siiski kodutööde hulk - neid peaaegu polegi! Ausalt ka, õpilastel on aega siin koolitööde kõrvalt nii palju üle ja keegi pole nagu ori, kes tuimalt peale pikka koolipäeva veel mitu tundi jutti koduseid töid teeb, õnneks.

Woaaah, mõnusalt pikk postitus sai ja loodan, et liiga segane tekst ei tulnud, sest tegelikult see kõik on ikka üpris segane küll.. :D

That's it for now ja stay sweet!

09 October 2012

09.10.12

Praegu on mul enam kui kunagi varem nii kahju, et mul millegagi pildistada pole :( Lihtsalt kujutlege seda : 


pühapäeva hommik
võiks isegi öelda, et lõuna
umbes kell 12
sa avad silmad
su kõrval on su parim sõber 
ja üleval naris magab su "godmother"
sa tõused püsti
ringutad veidi
ütled teistele tere hommikust 
ning märkad väljas säravat päikest
sa tõused püsti
käid kiirelt vetsus
ja suundud mööda, kergelt kriuksuvat, vanamoodsat treppi üles
sa jõuad katusekorteri kõige ülemisse, veidi sassis, ülimalt vingesse ruumi
sa võtad istet
su ees on laua täis head ja paremat
sa pugid end täis
istud veel mõned minutid
puhud juttu oma sõprade ning godmotheri korterikaaslastega
asetad end diivanile ning lebotad
ja lõpuks võtad viitsimise kokku ja riietud
ning asud linna vallutama

Selline oli minu möödunud pühapäeva hommik. See oli nearly perfect. Godmother on siis minu YFU poolt määratud tugiisik ja minul on temaga küll VÄGA vedanud! Ta on noor, 18-aastane, poliitikateaduse(on see üldse sõna?) õpilane ning elab Brüsseli kesk-kesklinnas ca 20 min. kaugusel niiii mõnusas ühiselamus, kus köök ja elutuba asuvad katusekorteri viimasel korrusel ja vaade sealt on lihtsalt imeline. Hommikul oli üks esimesi asju, mis me tegime, see et astusime välja rõdule, hingasime värsket ja veidi jahedat õhku ning heitsime pilgu poolele linnale. Vaade on niii suurepärane ja oh, mul on nii kahju, et ma pilte ei saanud teha, et teiega seda jagada! 

Eelnevalt aga, laupäeva õhtul, käisime Brüsseli kesklinna vallutamas, sest toimus "nuit blanche" mis tähendab siis kaudses tõlkes "magamata ööd" ning algul otsustasime tõepoolest, et veedamegi kõik koos neljakesi(Jill, mina, Greg ja Valeria) ühe magamata öö ja külastame öö jooksul toimuvaid spektaakleid aga sellegi poolest valgusime juba enne kolme(vist?) Jilli korterisse ja rääkisime veel veidi juttu ning vajusime magama. 

Pühapäeva pärastlõunal käisime veel veidi Brüsseli kesklinnas ringi, tutvusime mõne vaatamisväärsusega ning siis suundus Jill tagasi koju õppima ja mina saatsin ilusti-kenasti hea sõbrana Gregi rongile. Söödud sai tol päeval waaay too much : 
  • sai shokolaadikreemiga
  • sai mingi küpsisekreemi taolise möksiga
  • sai moosiga
  • subway võiku
  • külm võiku
  • quicki burx
  • külmutatud jogurt toppinguga
  • kodus veel kitsejuust peekoniga
  • friikad
  • ning kanaliha
Oh god, ma pidin lõhkema.. Pole siis ime, et ma juba ligi 7(!!!) kilo juurde olen võtnud, eksole. 



Okeeei, mu armsad sõbrad, see on nüüdseks siis kõik. Päris palju sai ikka korraga ja proovin edaspidi veidi järjekindlam olla. Rääkida on veel nii palju, seega järgnevad päevad peaks postitusi täis olema. 



Musid-kallid-paid mu kõige paidematele sinna Eestisse ja stay sweet! 



09.10.12

Otsustasin, et teen mitu erinevat postitust, nii on silmale mugavam.


Teised kaks silmajäävat postitust olid Walibi ja minu Liege'is käik :

Walibi on Walloonia suurim lõbustuspark ning iga walloonlane on selle üle ilgelt uhke. Mina aga olin üsnagi pettunud :D Eestlasena olin muidugi ka selle lõbustupasrgi üle rõõmus ja ma ei ütle, et mulle ei meeldinud aga i mean, cmon, seal oli vist vaid 5-6 tõsiselt võetavat atraktsiooni? Igatahes mitte midagi võrreldes sellega, mida ma Rootsis või USAs näinud olen.
Anyhow, nii hea oli kõiki üle kuu(!!!) aja näha ja rääkida oli niii palju! Raske oli välja mõelda, mis keeles õieti rääkima peaks, sest olid ju taas koos eestlased, sakslased, usakad, mu hostõde, sveitslased ja nii edasi ja nii edasi. Also olid väga paljud imestunud mu keeleoskuse üle, jess!
Päev ise aga möödus mõnusalt ning suures osas vedas meil ka ilmaga :) ja ma lihtsalt armastan YFU inimesi, so so much!



 Meile simply meeldib süüa! 
 Põhja - Eurooplased...




 Õudus kuubis.....



 Voila, veidike pilte ka teile siia..


Peale Walibid trippisime koos Gregiga minu poole ning rääkisime veel pikalt-pikalt õhtul juttu ja hommikul ärkasin selle peale, et ta hingas mulle näkku, hahahah. Tal oli igav ja siis ta jonnis nagu väike laps, et ma üles ärkaks, oh well. Hiljem tol päeval maitsesime veel Belgia vahvleid ja kõmpisime sihitult Brüsseli kesklinnas ringi.


Üle-eelmine nädal kolmapäeval otsustasin aga mina Gregile Liege'i külla minna, sest neljapäeval polnud kooli. Kohe pärast tunde hüppasin ühe rongi peale, kus kogesin maailma halvimat kogemust kontrolöriga, ning siis kohe teise rongi peale ja peagi saabusin Liege'i. Sealt korjas ta mu peale, läksime täitsime MÄKIS kõhtu(väga kultuursed) ning siis seadsime sammud carre poole. See on põhimõtteliselt üks piirkond Liege'i kesklinnas, kus on vaid baarid. Väljas tänaval oli kõik rahulik ja siis ühte baari sisse astudes sain küll (positiivse) shoki, see oli lihtsalt madness, mis seal toimus :D Inimesed laulsid ja tantsisid laudadel ning nii lõbus atmosfäär oli! Sain nii-nii paljude ahetusõpilastega (teistest organisatsioonidest) tuttavaks ja nalja oli nabani :)
Umbes kell seitse aga oli pidu läbi ja võtsime koos Gregi, Michelli ja Sofiega suuna linna, täitsime kõhud ja... issand, enam küll ei mäleta, mis tegime. AA, külastasin esimest korda Pizza Huti ning pärast seda läksimegi kohe Gregiga bussile, et tema poole sõita. Tüdrukud jäid vist veel linna ja ööseks sõitsid kodudesse tagasi..

Gregi juures oli nii-nii mõnus ja ma jumaldan ta kodu ning pere! Kodu asub samal ajal nii Liege'i linnas kui ka nagu maakohas. I mean, tal on akna taga lehmad aga samas elab ta linnas.. Also on siin ikka kõrged mäed küll! Kaks korda Kuutsekat, i'd say :D Igatahes, õhtul Skypesime paari Gregi USA sõbraga ja suikusime lõpuks unne. Magasin ma küll nagu printsess ja hommikul täitsime ruttu kõhud ning suundusime linna, kus saime kokku Tiina ja Valeriaga. Shoppasime veidi, sõime jälle kõike head ja paremat ning lõpuks võtsin neiudega suuna kodu poole.

Koju jõudsin hilja ja väsinuna aga niiii rahulolevana ning tollel hetkel ei osanud küll millegi üle kurta :) Thanks friends!