Postitusterohkus.

Täna võtsin ette ka ühe rattatiiru ümbruskonnas. Esialgu suutsin ülesmäge oma tänava lõppu vändata ning avastada, et kaamera ei tunnista mälukaarti. Veeresin koju tagasi, varustasin end uue kaardi ja õhema särgiga ning asusin taas teele. Siin on ikka veel nii palav, et topist ja lühkaritest on küll & enamgi veel.

Nõnda ümbruskonnas ringi sõites(mis muide on väga-väga suur, ilus, elanikerohke ning äärest-ääreni varieeruv, kui rääkida arhitektuurist ning stiilist) kuulasin ma Red Hot Chilli Peppersit ning mu pead läbisid kõige kentsakasveidramad mõtted üldse.

Väga suure osa ajast veetsin ma oma mõtteid blogi-stiilis mõeldes. Mis tähendab siis seda, et ma juurdlesin omaette näiteks muusika intiimsuse ning majade eksterjööri üle ja seda tehes mõtlesin ka automaatselt, kuidas ma selle oma blogisse kirja panen. Huvitav oli.

Siis aga hakkasin ma hoopis teisel teemal mõtisklema... Ma hakkasin mõtlema, et miks kurat ma üldse nii palju oma blogist mõtlen ja sellest, kuidas ma teile siia asju kirja panen ja teiega oma elu jagan. Sellel järgnes veel üks mõttetera : millele me siis aga üldse mõtlema peaksime? Kui mõne arvates ma ehk kulutan liiga palju oma energiat blogile mõeldes(mitte, et keegi seda öelnud oleks aga ma ise eeldasin, et äkki keegi mõtleb nii), siis millele mõtlemiseks ma hoopis oma energiat kulutama peaksin? Kas peaksin ma mõtlema, kuidas järgmine kord veelgi rohkem kogeda ja mitte ära eksida? Kas peaksin ma mõtlema koolile, mis veel alanud pole? Või hoopis neile multikatele, mida ma päevast-päeva poole silmaga jälgin ning millest ma midagi aru ei saa? Ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis, millele inimesed üldiselt üldse mõtlevad? Milleset teie, mu kallid jälgijad,  tavaliselt üldse mõtlete?

Selline mõttekäik siis ning sõna "mõte" sai ka parajalt kasutatud.

Paar pilti klõpsasin ka aga siis otsustas mu kaamera, et tal on toss väljas ning enam ta ei käivitu. iPhone kaamera on mul jonnakas ja töötab enam-vähem siis, kui ise tahab ja aeg-ajalt peaks telefonile restardi tegema, et kaamera käivituks, kuid kuna sleep-button on mu telefonil katki, siis peab restardi tegemiseks simply ootama, kuni telefonil ükskord aku tühjaks saab, heh(nii palju probleeme üheskoos). Teisel kaameral aga on aku juba mitmendat päeva tühi ning laadijat mul lihtsalt ei eksisteeri. (siinkohal appikarje vanematele)

Samuti saatis mu imearmas ema(hey mom!) mulle väikse SMSi ning soovitas siinsetest inimestest rääkida. Aitäh hea nõuande eest ja I'll try to figure something out! Üleüldse on igasugused nipid/nõuanded/nõuded/küsimused/whatever you want väga oodatud muutmaks seda blogi paremaks.


Bisous!