Tänavad on väiksed aga inimeste südamed suured.

Nagu arvata oligi siis oli eelmine postitus puhtalt hetkeemotsiooni vältel valminud õnnetuke ning praegu, vaid umbes 9 tudi hiljem, on kõik hoopis parem j tulevik näib helgem.
Esmamuljetest, perekonnast ning tänasest päevast siis veidi. Kohale jõudsin ma eile õhtul 8 paikku ning tripp oma uude koju oli küllaltki tüütu ja keeruline aga kohale me jõudsime! Vastu tormasid mulle otsekohe koer Allumette ning kass Mickey, imearmsad mõlemad. Maja ise on suuuur, kolmekordne, ning väga-väga vinge. Kui õigesti aru sain siis on hetkel mingid remonditööd pooleli ja seetõttu ka maa veits messy aga I don't mind, armas ja kodune on. Tagahoov on ka suur ja ilus ning just täna pidasime seal oma perekondliku õhtusöögi - magnifique!
Peres on mul ema Carine, õde Caroline ning vend Laurent. Venda veel näinud pole, sest ta õpib kuskil kaugemal linnas ülikoolis. Ema on mul mega hoolitsev ning mõistlik ja igati abivalmis. Suhtleme me muideks AINULT prantsuse keeles, seega on päevad nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt väga-väga väsitavad aga I'll handle this!
Täna käisime vanavanematel külas. Kõigepeal siis mu hostema vanemate juures, kes mõlemad on väga väga armsad ja tunnevad mu vastu huvi ning hostvanaema ei suutnud ära heietada, kui ilus ma olen, hahah. Also kui ma ütlesin hostvanaisale, et ma olen Eestist tuli vastuseks kohe "Da!". Nad kõik siin vist arvavad, et Eestis räägitakse vene keelt, sest tema oli juba teine säärase emotsiooniga inimene ning pealegi on nende jaoks uskumatu, et ühel riigil, kus vaidca 1,3 miljonit elaniku, on oma keel! Igatahes, sõime seal siis kooki ja kuulasime vanaisa juttu ja käisime ka aiamaal(ma elan Brüsseli äärelinnas ja siin on omad aiamaad väga tavalised).
Hiljem liikusime Caroline ja Laurenti vanaema juurde(laste isa ema), kes oli samuti adorable ja kiitis mind taevani. Tal oli ka üks ülimalt armas koerake, kes oli 12 aga käitus nagu 2-aastane. Ofc klõpsisin temast terve seeria pilte ka :)
Mingit lõppsõna ma öelda ei oska, hommikul tundsin end küll kasutu ja lollina ning öösel ei saanud korralikult magada ka aga, nagu juba mainitud sai, on hetkel olukord kordi parem ning tunnen end juba hästi! Homme lähme koos Saara ja Hannaga aastaalgusseminarile ning veedame 4 päeva seal ja kui ma nüüd õigesti aru sain, siis mu hostema sõidab Rooma ja seega veedan ma mõned päevad veel Saara pere juures? Dunno, vist sain õigesti aru lol...
That's it for now, stay tuned!

PS! Kõik inimesed siin käivad siseruumides ringi jalatsitega ja ainult magamise ajaks võetakse jalatsid ära. Väga harjumatu yet mugav.
PPS! Loomi austatakse mu peres väga ja isegi ämbliku tapmine on siin ülim solvang(sain särada eestimaise ütlusega, et ämblikud toovad õnne ja seega neid ei tapeta).