Paar nädalat tagasi, täpsemalt 5 märtsil (god dammit kuida see aeg nüüd nii kiiresti ruttab) käisime kõikide viiendate klassidega Prantsusmaal päevasel tripil. Kõigil teistel olid muidugi näod vingus, et eiii mis asjaaa, mingi leim ja igav koolireia ju ja mis meil sellest kasu on, ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Ja siis olin seal mina, silmad nagu tõllarattad peas, et OOO Prantsusmaa ja puha! Sest siiani olen harjunud stiilis "Ida-Virumaa kaevanduste avastamine" klassiretkedega ning võite ette kujutada, et Prantsusmaa tripp tundus väga exciting!
Teisipäeva hommikul lõin siis 5:30 paikku klapid lahti ja tatsusin 6:45ks kooli. Nagu arvata oli, siis peaaegu ühtegi õpetajat kohal polnud ka väljasõit hilines ca 20min jagu.
Bussis oli meeleolu mõnus ja juttu jagus kauemakski. 2,5h sõitu ja kohal me olimegi.
Kõigepealt viidi meid 3D kinno, mis toimus ühes suures saalis kus kogu lagi oli ekraani täis ehk siis 360 kraadi ja 3D, midagi mida Eestis veel näinud pole aga Pariisis juba korra tutvust olin teinud. Filmid ise rääkisid tähtedest, nende avastamisest ja uurimisest ning alguses oli koik jõle huvitav aga võite ise ette kujutada, et kui kell 10 hommikul noorukid kinno viia, siis tulemus pole hea... Ehk siis tulede käima plaksatades magas 3/4 saalist ning hiljem küsimusele "kuidas filmid meeldisid?" said enamjaolt vastuseks "hea uni oli". Oh well.
Hiljem talutati meid II Maailmasõja muuseumisse, mis samas hoones paiknes. Väga-väga vinge muuseum, kogu oma asupaiga(maa-alustes koobastes), ehituse ning informatsiooniga. Nägime kõike lahinguväljadest juutide küüditamise ning sõja tagajärgedeni välja. Kuigi teemat on ju nii palju juba käsitletud sain ikkagi terve hulga teadmisi juurde ja wus fun. Kahju oli ainult ajanappusest.
Hiljem üks kosutav lõunapaus soojendava päikese käes (ilm oli küll tol päeval täiesti uskumatult hea) ning siis topiti meid bussi, et sõita edasi klaasivabrikusse.
Selleks ajaks aga olid kõik kenasti väsinud, meid oli liiga palju üheskoos ning ka giididega meil väga ei vedanud ehk siis palju uut me teada ei saanud. Nägime mõned masinad ja töötingimused ära ja tatsusime bussi tagasi.
Esimene pool tagasisõidust oli kõik rahulik ja hea, kuni Juan otsustas mingi krumpi loo peale panna. Selle peale lõid mul kohe silmad särama, et ohh krump ja puha! Tema siis jõle imestunult küsis et kas ma tunnen seda muusika-ja tantsustiili ja sealt asi alguse saigi. Ehk siis lõpuks said bussiistete vahelistes vahedes ära tantsitud kõik tantsud salsast kuni dougie ja krumpini! Nalja oli tõepoolest nabani pluss teekond tundus ka kulgevat ca 1000x kiiremini. Ja also sain endale vinged uued sõbrad. SO MUCH FUN.
Midagi, mis väga pikaks ajaks meelde jääb ja kindlasti väga palju mu exchaneile juurde andis. :)
Piltidega särada mul pole aga saate natukenegi aimu, kui ilus ilm oli ja kui igav meil at some point kinos/bussis oli, wohoo.
No comments:
Post a Comment