LÕPUKS, lõpuks, lõpuks on see hetk käes, mil võtan end kätte ja kirjutan oma viimaste nädalate tegemistest, hurraaa! Ma olen laetud nii positiivse energiaga, sest mu kullakallis ema helistas ja süstis minusse nii palju rõõmu ning lisaks lugesin emaili, mis tõi pisara silma ja täitis südame armastusega, aitäh! :')
Niisiis.. millega ma hakkama olen saanud?
Well, üks kõige silmapaistvamaid sündmusi oli kindlalt see, et meil käis külas Johanna. Johanna veetis oma vahetusaasta just siin samas perekonnas ning tema vahetusaasta lõppes vaid umbes kaks kuud enne minu saabumist. Kuulnud olin temast niii palju ja uudishimu oli niii suur, kui jäänud oli vaid paar päeva tema saabumiseni. I mean, nii palju on ju rääkida ja küsida!
Algul oli hirm küll, sest ma olin paar korda kuulnud, et Johannale ma alguses üldse ei meeldinud ning ta leidis, et olin ta koha üle võtnud. Seega olin sellises veidi kaitsehoiakus ja ei osanud midagi oodata aga salamisi ikka lootsin, et tegu on ülimalt vinge inimesega. Ma ei eksinud.
Tema saabudes oli algul veidi imelik olla ja ta ei tundunud üldse minuga kontakti võtvat ning ka küsimustele sain napisõnalised vastused. Tundsin end nii üleliigse ja kõrvalejäetuna ning kartsin juba, et järgnevad 5 päeva tulevad põrgu. Seekord ma eksisin!
Johanna siinoleku ajal sai mu pere lõpuks näha päris-Carmenit : valjuhäälset, lõbusat, laulvat & tantsivat, kõrvuni naeratusega ning elurõõmsat Carmenit, sellist, nagu ma olen Eestis. Hostisa ütles ka, et ta ei tunne mind enam äragi aga et see on ainult hea ning ta on nii uhke mu üle!
Ja ausalt, ma tundsin end nii hästi ja nii vabana. Ma sain nii palju uut teada, ma sain nii palju südamelt ära räägitud, ma sain läbi Johanna nii palju oma perekonda tundma, ma sain nii palju uusi kogemusi, ma sain nii palju naerda, ma sain nii palju klatši ja kõmu(seda on ju alati vaja, isegi siin!) ning isegi südant sain puistata!
Koos kokkamised, kõvasti muusika saatel laulmised ja tantsimised, prantsuse keelsete roppuste ja niisama slängi õppimised, koos õgimised, koos koolist rääkimised, koos perest rääkimised, koos probleemidest(mis enamus juhtudel niiii suurel määral kattusid) rääkimised, koos linnas uitamised, koos meeste üle nutmised, koos emotsioonide jagamised - i had such a great time ja ma ei suuda ära tänada ning heietada, kui õnnelik ma olen, et mulle sai osaks selline au ja vedamine, et ma sain sellise inimesega tutvuda :)
Voila, see oli siis minu eelmine nädal. Ma kahjuks ei oska enam nii täpselt oma emotsioone edasi anda aga igal juhul olid need vaid positiivsed!
No comments:
Post a Comment